Tuular
Ventilatsioon eramajas – mida peab teadma enne projekteerimist ja paigaldust?

Hea ventilatsioon algab õigetest otsustest juba projekteerimise ajal. Selgitame, kuidas planeerida eramaja ventilatsioon nii, et süsteem oleks vaikne, energiatõhus ja tagaks hea sisekliima igas ruumis.

Ventilatsiooni ABC

Ventilatsioonimaterjalid eramajja õigesti

Ventilatsioonimaterjalid eramajja õigesti

Lae ja põranda konstruktsioonid suletakse ehitusel kiiresti, kuid ventilatsioonitorustiku asukohta ei saa hiljem ilma lammutamiseta lihtsalt muuta. Seetõttu ei ole ventilatsioonimaterjalid eramajas pelgalt ostunimekiri. Torude läbimõõt, jaotuskastide paigutus, ühenduste tihedus ja läbiviikude lahendus mõjutavad otseselt seda, kas kodus on värske õhk, madal müratase ja süsteem, mida saab hiljem korrektselt tasakaalustada.

Õige valik algab ruumide plaanist ja vajalikest õhuhulkadest, mitte sellest, milline toru parasjagu kõige soodsam tundub. Hästi toimiv ventilatsioon on tervik: ventilatsiooniseade, kanalid, sissepuhke- ja väljatõmbeventiilid ning nende vahel olevad ühendused peavad olema omavahel sobitatud.

Ventilatsioonimaterjalid tuleb valida projekti järgi

Eramu ventilatsioonisüsteemis liigub õhk ventilatsiooniseadmest jaotuskastidesse ning sealt eraldi torudega ruumidesse. Sellist lahendust kasutatakse põhjusel: igale ruumile saab kavandada oma õhutee ja õhuhulka on kasutuselevõtul lihtsam reguleerida. Kui torud, kastid ja ventiilid on juhuslikult valitud, võib süsteem küll õhku liigutada, kuid tulemuseks võivad olla müra, ebaühtlane õhuvahetus või keeruline tasakaalustamine.

Projekt määrab ära, millistes ruumides on sissepuhkeõhk ja millistes väljatõmme, kui suur peab olema õhuvool ning kuhu saavad torud konstruktsioonides liikuda. Magamistubadesse ja eluruumidesse tuuakse üldjuhul värske õhk, köögist, vannitoast, WC-st ja majapidamisruumist viiakse niiskem ning lõhnadega õhk välja. Õhk peab saama liikuda ka ruumide vahel, näiteks uksealuste pilude või ülevoolulahenduste kaudu.

Materjalide kogus ja valik sõltuvad maja suurusest, korruste arvust, laekõrgusest, seadme asukohast ning sellest, kas torustik paigaldatakse vahelakke, põrandakonstruktsiooni või ripplae taha. Sama maja ruutmeetritega objekt võib seetõttu vajada täiesti erinevat lahendust.

Ø75 või Ø90 torustik?

Plastventilatsiooni radiaalsüsteemides kasutatakse eramajades sageli Ø75 ja Ø90 ventilatsioonitorustikku. Mõlemal mõõdul on oma koht ning õige läbimõõt ei ole maitse küsimus.

Ø75 toru on kompaktsem ja seda on lihtsam paigutada kitsamatesse lae- või põrandakonstruktsioonidesse. See sobib hästi paljude üksikute sissepuhke- ja väljatõmbepunktide ühendamiseks, kui projektis ette nähtud õhuhulk seda võimaldab. Väiksem toru tähendab aga suurema õhuhulga korral suuremat õhukiirust. Liiga suure vooluhulga surumine ühte väikesesse torusse võib tõsta rõhukadu ja tekitada kuuldavat õhumüra.

Ø90 toru võimaldab sama õhuhulka liigutada väiksema kiirusega ning võib olla vajalik ruumides või lõikudes, kus õhuhulk on suurem. Samas vajab suurem toru rohkem paigaldusruumi ning kõik konstruktsioonid ei võimalda seda mugavalt kasutada. Praktikas ei valita toru läbimõõtu ühe reegli järgi kogu majale, vaid lähtutakse iga haru õhuhulgast, trassi pikkusest ja paigaldusvõimalusest.

Oluline on ka torude sisepinna kvaliteet ja kuju. Sileda sisepinnaga ventilatsioonitoru kogub vähem mustust, on puhastatav ja aitab hoida rõhukadu kontrolli all. Toru ei tohiks paigaldamisel muljuda, liigsete painetega koormata ega jätta lahtiste otstega ehitustolmu koguma. Paigaldusfaasis tasub avatud toruotsad kaitsta ning enne ventiilide paigaldust veenduda, et süsteem on puhas.

Jaotuskast ei ole lihtsalt ühenduskoht

Jaotuskast ühendab ventilatsiooniseadme põhikanali üksikute ruumiharudega. Selle suurus, ühenduste arv ja asukoht tuleb valida projekti alusel. Kui kast on liiga väike või ühendusi on planeeritust rohkem, muutub torustiku vedamine ebamugavaks ning õhuvoolud võivad olla raskemini juhitavad.

Hea paigutus jätab jaotuskastile ligipääsu, väldib tarbetult pikki torutrasse ja võimaldab torusid ühendada ilma järskude murrete või pinges ühendusteta. Jaotuskastide juures tasub mõelda ka tulevasele hooldusele. Kui konstruktsioon on suletud, peavad vajalikud ligipääsud olema säilinud.

Ühendused, adapterid ja tihendid määravad tiheduse

Ventilatsioonisüsteemi toimivus ei sõltu ainult toru meetritest. Adapterid, ühendusmuhvid, tihendid, korgid ja ventiiliühendused on väikesed detailid, mille pealt ei tasu kompromissi teha. Halb või puuduv tihendus lubab õhul liikuda vales kohas, vähendab süsteemi juhitavust ning võib tuua kaasa suurema energiakulu ja kõrvalised helid.

Iga ühendus peab sobima kasutatava toru ja kastiga. Erinevate süsteemide detaile ei saa alati omavahel probleemideta kombineerida, isegi kui läbimõõt näib esmapilgul sama. Seetõttu on otstarbekas valida torud ja ühendusdetailid tervikliku süsteemina. Nii on paigaldajal selge, milline adapter millise komponendiga sobib, ja väheneb oht, et töö peatub puuduva ülemineku või vale mõõdu tõttu.

Ventiilide asukoht mõjutab samuti mugavust ja õhujaotust. Sissepuhkeventiili ei paigaldata juhuslikult voodi, diivani või söögilaua kohale, kui õhuvool võiks tekitada tõmbetunnet. Väljatõmbeventiil peab aga paiknema seal, kust niiskus ja lõhnad tegelikult eemaldada tuleb. Sellepärast tuleb ventiilide kohad läbi mõelda koos sisearhitektuuri, valgustite ja laekonstruktsiooniga.

Ära unusta põhikanaleid, isolatsiooni ja läbiviike

Radiaaltorustik on vaid üks osa süsteemist. Ventilatsiooniseadme ja jaotuskastide vahel kasutatakse tavaliselt suuremaid põhikanaleid ning nende ühendamiseks sobivaid üleminekuid. Ka siin tuleb jälgida, et kanalite mõõdud vastaksid projekteeritud õhuhulkadele. Liiga väike põhikanal võib piirata kogu süsteemi tööd, olenemata sellest, kui hästi on ruumiharud valitud.

Külmas või jahedas keskkonnas kulgevad kanalid vajavad nõuetekohast soojustamist ja aurutihedat lahendust. Vastasel juhul võib temperatuuride erinevus põhjustada kondensaati. Katusealune, garaaž, tehniline šaht või muu köetava ruumiosa väline ala tuleb projektis eraldi tähele panna.

Läbiviigud katusest, välisseinast ja konstruktsioonidest peavad olema nii õhu- kui ilmastikukindlad ning kooskõlas hoone teiste tehnosüsteemidega. Tuleohutusnõuded võivad sõltuvalt hoonest ja kanalite asukohast nõuda erilahendusi. Neid otsuseid ei ole mõistlik teha paigalduse käigus oletuse põhjal, vaid need tuleb läbi töötada projekteerimise faasis.

Materjalide ostunimekiri sünnib pärast tööjooniseid

Isetegija jaoks on suurim ajavõit see, kui enne tellimist on olemas tööjoonised ja läbimõeldud materjalide nimekiri. Siis ei osteta torusid varuga teadmata, kas neid on vaja, ega avastata paigalduse keskel, et puudu on adapter, kork või vajalik ühendusdetail.

Hea materjalide komplekt sisaldab peale torude ja jaotuskastide ka kõiki paigalduseks vajalikke abimaterjale. Nende hulka võivad kuuluda kinnitused, tihendid, ühendusdetailid, ventiilikarbid, korgid ja üleminekud. Täpne koosseis sõltub lahendusest. Eriti oluline on kontrollida, et kõik ruumid, ventiilipunktid ja seadme ühendused oleksid materjalide nimekirjas arvesse võetud.

Kui maja plaanid on olemas, saab nende põhjal hinnata torude marsruute, ventilatsiooniseadme asukohta ja vajalikke läbimõõte. Tuular aitab koostada projektipõhise lahenduse, kus materjalid, paigaldus ja hilisem süsteemi käivitamine moodustavad ühe kontrollitud protsessi.

Paigaldus lõpeb alles tasakaalustamisega

Korrektselt paigaldatud torustik ei tähenda veel, et ventilatsioon töötab õigesti. Pärast seadme ja ventiilide paigaldust tuleb süsteem käivitada ning õhuhulgad mõõta ja tasakaalustada. Selle käigus seadistatakse iga ruumi sissepuhke- ja väljatõmbeõhk vastavalt projektile.

Tasakaalustamine aitab vältida olukorda, kus ühes magamistoas on õhk värske, kuid teises jääb õhuvahetus nõrgaks, või kus vannitoa väljatõmme on liiga tugev ja tekitab hoones ebavajaliku alarõhu. Samuti selguvad siis võimalikud paigaldusvead, valesti ühendatud harud või ebapiisavad õhuvoolud.

Ventilatsioonimaterjalide valikul tasub vaadata süsteemi lõpuni, mitte ainult tarnepäevani. Kui torud, jaotuskastid ja ühendused on valitud projekti järgi ning süsteem on pärast paigaldust mõõdetud, saab majaomanik lahenduse, mis toetab puhast siseõhku aastaid. Kõige mõistlikum järgmine samm on saata maja plaanid spetsialistile enne, kui konstruktsioonid sulguvad.

← Ventilatsiooni ABC