Tuular
Ventilatsioon eramajas – mida peab teadma enne projekteerimist ja paigaldust?

Hea ventilatsioon algab õigetest otsustest juba projekteerimise ajal. Selgitame, kuidas planeerida eramaja ventilatsioon nii, et süsteem oleks vaikne, energiatõhus ja tagaks hea sisekliima igas ruumis.

Ventilatsiooni ABC

Plastventilatsiooni valik ja paigaldus eramajas

Plastventilatsiooni valik ja paigaldus eramajas

Ventilatsioon ei ole eramajas koht, kus tasub lähtuda ainult sellest, milline toru parasjagu käepärast on. Plastventilatsioon mõjutab otseselt, kui vaikselt süsteem töötab, kui palju õhku jõuab magamistuppa ning kas seade suudab projekteeritud õhuhulgad ka tegelikult läbi maja liigutada. Hästi valitud torustik jääb pärast viimistlust peitu, kuid selle mõju sisekliimale, energiakulule ja igapäevasele mugavusele kestab aastaid.

Eramaja ventilatsiooni torustiku valik tuleb teha koos süsteemi terviklahendusega. Toru läbimõõt, jaotuskastide asukoht, väljatõmbe- ja sissepuhkeventiilide arv ning ventilatsiooniseadme võimsus peavad omavahel sobima. Ainult kvaliteetsete komponentide ostmisest ei piisa, kui õhuteed on liiga pikad, ühendused läbimõtlemata või süsteem jäetakse pärast paigaldust tasakaalustamata.

Miks valida eramajja plastventilatsioon?

Plasttorustik sobib hästi tänapäevase, soojustagastusega sundventilatsiooniga eramaja lahendusse. Materjal on kerge, korrosioonikindel ja paigaldamisel paindlik. Eriti oluline on see majades, kus torustik peab mahtuma vahelagedesse, ripplagede taha või põrandakonstruktsiooni ning kus iga läbiviik tuleb eelnevalt läbi planeerida.

Sileda sisepinnaga ventilatsioonitorus aitab hoida õhutakistuse madalana. Mida väiksem on süsteemi takistus, seda väiksema koormusega peab ventilatsiooniseade töötama. See ei tähenda, et toru võiks valida vaid võimalikult suure läbimõõdu järgi. Liiga suur või valesse kohta paigaldatud torustik võib võtta väärtuslikku konstruktsiooniruumi ja muuta paigalduse põhjendamatult kulukaks.

Plastventilatsiooni tugevus on ka süsteemsuses. Ø75 ja Ø90 torustik, jaotuskastid, adapterid ning vajalikud abimaterjalid moodustavad terviku, mille saab kohandada konkreetse maja plaani järgi. Nii saab igale olulisele ruumile kavandada oma õhutee, selle asemel et juhtida mitu ruumi ühe juhusliku haru otsa.

Ø75 või Ø90 torustik: läbimõõt ei ole maitseasi

Eramajades kasutatakse sageli Ø75 ja Ø90 ventilatsioonitorustikku. Mõlemal mõõdul on oma koht ning õige valik sõltub eelkõige ruumi vajalikust õhuhulgast, torulõigu pikkusest ja süsteemi ülesehitusest.

Ø75 toru on kompaktne ning sobib hästi olukordadesse, kus paigaldusruumi on vähe. Seda kasutatakse sageli üksikute sissepuhke- või väljatõmbepunktide ühendamiseks jaotuskastiga. Väiksem läbimõõt ei tähenda automaatselt kehvemat tulemust - õigesti dimensioneeritud süsteemis võib ruumi teenindada ka mitu paralleelset toru.

Ø90 toru võimaldab üldjuhul suuremat õhuhulka väiksema õhukiiruse ja rõhukao juures. See võib olla mõistlik valik näiteks pikemate trasside, suurema õhuvajadusega ruumide või selliste lahenduste puhul, kus soovitakse vähendada müra tekkimise riski. Samas vajab suurem toru rohkem ruumi ning tuleb kontrollida, kas see mahub kavandatud lae- või põrandakonstruktsiooni.

Praktiline reegel on lihtne: toru mõõtu ei valita ruumi pindala ega harjumuse järgi, vaid ventilatsiooniprojekti arvutuste alusel. Magamistoa, elutoa, vannitoa, WC ja majapidamisruumi õhuvajadus on erinev. Samuti mõjutavad valikut elanike arv, hoone õhupidavus ja planeering. Kui õhuhulgad on teadmata, on komponentide koguse ning läbimõõtude pakkumine paratamatult oletus.

Jaotuskastid määravad, kas õhk jõuab õigesse ruumi

Radiaalse plastventilatsiooni süsteemi keskne osa on jaotuskast. Selle kaudu ühendatakse ventilatsiooniseadme põhikanalid üksikute ruumide toruharudega. Hästi kavandatud jaotuskastide asukoht aitab hoida torud lühikesed, vähendab tarbetuid pöördeid ning teeb süsteemi hilisema seadistamise arusaadavamaks.

Sissepuhkeõhk suunatakse tavaliselt elutuppa, magamistubadesse ja tööruumidesse. Väljatõmme paigutatakse niiskust ja lõhnu tekitavatesse ruumidesse, näiteks vannituppa, WC-sse, kööki ja garderoobi. Õhk liigub nende ruumide vahel läbi siirdeavade või uksealuste vahede. Kui õhu liikumistee on takistatud, ei lahenda probleemi ka kõige võimsam ventilatsiooniseade.

Jaotuskaste ei tasu paigutada lihtsalt sinna, kuhu parasjagu jääb vaba nurk. Need peavad jääma hoolduseks ligipääsetavaks ning nende ümber peab olema piisavalt ruumi ühenduste korrektseks tegemiseks. Mõnes majas sobib asukohaks tehnoruum, teises vahelagi või panipaiga lagi. Õige koht selgub kõige kindlamalt maja plaane analüüsides.

Paigalduse vead, mis annavad hiljem tunda

Ventilatsioonitorustik paigaldatakse sageli ehituse etapis, mil hilisem siseviimistlus ei ole veel nähtav. Just siis tuleb vältida otsuseid, mida pärast enam lihtsalt muuta ei saa. Üks levinud probleem on liiga pikk ja käänuline trass. Iga ebavajalik pööre kasvatab õhutakistust ning võib suurendada süsteemi mürataset.

Teine probleem on ühenduste ja läbiviikude hooletu tegemine. Torud tuleb ühendada tootja süsteemile sobivate liitmike ning tihendustega. Õhulekked vähendavad tegelikku õhuhulka ja võivad tekitada olukorra, kus seadme näidud tunduvad õiged, kuid osa õhust ei jõua kavandatud ruumi.

Oluline on arvestada ka hoone konstruktsioonide ja temperatuuritingimustega. Külmas või soojustamata ruumis paiknev torustik võib vajada läbimõeldud soojustust, et vältida kondensaadi teket ja soojuskadu. Samuti tuleb järgida tuleohutusnõudeid ning kooskõlastada läbiviigud teiste tehnosüsteemidega. Elektrijuhtmed, veetorud, talad ja ripplagede karkass ei tohiks ventilatsioonitrassi planeerimisel tulla üllatusena.

Köögikubu väärib eraldi tähelepanu. Selle ühendamine soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi külge ei ole tavaliselt õige lahendus, sest rasvane õhk ja suur hetkeline õhuhulk nõuavad eraldi läbimõeldud lahendust. Köögi üldväljatõmme ja toiduvalmistamise ajal tekkiva auru eemaldamine on kaks eri ülesannet.

Projekteerimine annab materjalide nimekirjale mõtte

Isepaigaldaja jaoks võib plastventilatsiooni komponentide valik esmapilgul tunduda lihtne: vaja on torusid, jaotuskaste, ventiile ja adaptereid. Tegelikult määrab projekt ära nii vajalike detailide koguse kui ka nende omavahelise sobivuse. See aitab vältida olukorda, kus paigalduse keskel selgub, et puudu on ühendusdetail, toru ei mahu konstruktsiooni või jaotuskast on vales kohas.

Korralik ventilatsiooniprojekt sisaldab vähemalt õhuvoolude loogikat, seadme ja põhikanalite asukohti, torustike marsruute ning ventilatsioonipunktide paiknemist. Tööjoonised annavad paigaldajale selge lähtekoha ja aitavad ehitusplatsil eri tööde järjekorda planeerida. See on eriti oluline, kui ventilatsioon, elekter, küte ja torustik paigaldatakse samal ajal.

Projektipõhine materjalivalik muudab ka hinnastamise selgemaks. Selle asemel et osta varuga eri mõõdus komponente, saab tellida maja jaoks vajaliku komplekti. Kui plaanid on olemas, saab spetsialist hinnata, kas eelistada Ø75 või Ø90 torustikku, mitu haru on vaja ning kuhu paigutada jaotuskastid ja summutid.

Paigaldusest ei piisa: süsteem tuleb käivitada ja tasakaalustada

Ka kõige korralikum plastventilatsiooni paigaldus ei taga automaatselt head sisekliimat. Pärast süsteemi valmimist tuleb ventilatsiooniseade käivitada, õhuvoolud mõõta ning ventiilid ruumipõhiselt tasakaalustada. Selle käigus kontrollitakse, kas sissepuhke ja väljatõmbe õhuhulgad vastavad projektile ning kas maja õhurõhk on tasakaalus.

Tasakaalustamata süsteemi tunnused on sageli tuttavad: mõnes toas on umbne, vannitoas püsib niiskus, ventiilist kostab häiriv kohin või välisuks tundub avades ebatavaliselt raske. Probleemi põhjus ei pruugi olla ventilatsiooniseadmes. Sageli on küsimus torustiku takistuses, valesti seadistatud ventiilis või projektist kõrvalekaldunud paigalduses.

Kui soovite ise paigaldada, tasub materjalid, tööjoonised ja tehniline nõu siduda üheks tervikuks. Kui eelistate kogu töö tellida, saab Tuular võtta protsessi enda kanda alates maja plaanide analüüsist ja materjalide valikust kuni paigalduse, käivitamise ning tasakaalustamiseni.

Saatke maja põhiplaanid enne, kui laed suletakse või põrandakihid valatakse. Nii saab ventilatsioonile leida õige tee ajal, mil muudatuste tegemine on veel lihtne ja mõistliku kuluga.

← Ventilatsiooni ABC